Elukene Lakelandi ja Palmer River trajektooril on möödunud suisa linnulennul...ja nii need päevad on: hommikul 5.10 äratus, 6.45 krips-kraps oleme stardivalmis, et saaks juba söber trakatsi peale, ühe - kahe vahel teatab SUUR BOSS Andrew telefonitsi: " Homme ootavad teid uued arbuusikullakesed" ning juht seab suuna tagasi alguspunkti. 20.00 - 21.00 vahemikus oleme kõik unenägude maal, sest ei jõua uut hommikut ju ära oodata :) Ühtekokku oleme põllal veetnud 8 päeva jutti, nii 6 - 7h läheb tähtsasse raamatusse allkirjastamiseks igapäevaselt. Ikkagi aus süsteem, täpsust armastavad kuhjaga! Esimene rahasumma kohalikule kontole on ka saabunud ! Oooooooo , on palgapäev, on palga-palga-PIDUpäev :)
Tööga oleme ÜLIMALT rahul, puha lust ja lillepidu! Mis enim sümpatiseerib on teadmine, et ajusi ragistada pole vaja, lihtsalt aja oma asja võimalikult hästi ja raha tiksub :) Maskuliinsed kehavoolingud hakkavad
samuti jumet võtma :) Nii tugevaid käelihaseid pole never ever omanud :) Asi on sedavõrd käppas, et vaid mõni üksik lendab üle kasti serva. Hoidkem aga selle eest, et vahele ei jää :) Ainuke, mis on vahele jäänud, on minu sõrm ( kasti ja arbuusi puutepunkt ), mis pole siiani veel paistetusest taandunud ! Päevad aga mööduvad kiirelt, tavajuhul 12 kärutäit per day., kuhu hulka kuulub paar arbuusi näkku isu ja janu kustutamiseks !!!! Siiani oli meie tiimis põhimassiks iiri meeskond, kellega sai ikka törtsu paremat nalja ka visatud. Kuid laupäeval toimus pidulik VÖTAME MÖNUGA ÖHTU osadele farmilistele, mis kestis paljudele hommikutundideni ja nädala viimane tööpäev kaasnes "Hr Roberti" küllatulekuga vagude vahel :) Kuna kõige suurem kadu kolmest tiimist kuulus meie omale, siis asendusliikmeid uusi saime pühapäeval hoolega oma käe järgi voolida. Tundsime end kui eksperdid - professionaalid arbuusimaailmas, mis sest et isegi alles suht värske veri :) Ja oh imet, kolm uustulnukat on puha EESTLASED ( Erki, Arne ja Marko ) !!!!! Üllatav seegi kord kuulda hello asemel tereeeeeeee............Erkil ja Markol on naispere kah kaasas, kuid nemad passivad päevad läbi kuuma päikese käes kodus, kuna mingi ime kombel ei lubata NAISI arbuusimaailma ??? Ei tea, kuhu kategooriasse siis praegused õrnemasoo esindajad kuuekesi liigitada :) ???? Ja nii me nüüd rassime vast paar nädalat jutti, kuni hooaeg läbi. Mis edasi, veel ei tea, loodame aga tööga võimalusel edasi tegeleda!
Põhilause, mida iga hommik peame endale enne tööle asumist meelde tuletama: " TREAT THE WATERMELON WITH LOVE !!"
Soovime kõigile kena hingedepäeva ja lähemale jõudmist tugevatele miinuskraadidele! :)
Meie südameis seikleb siiani ainult meloodia: " Kuuma päikese eest merre sukeldun ma.....Liuglen lainete see, puhkan soolases veeeeeeeeee eeeee eees.....!" 35 kraadi keskpäevast kuumust pole enam teab mis teadusime :)
Tšau pläu!
Tööga oleme ÜLIMALT rahul, puha lust ja lillepidu! Mis enim sümpatiseerib on teadmine, et ajusi ragistada pole vaja, lihtsalt aja oma asja võimalikult hästi ja raha tiksub :) Maskuliinsed kehavoolingud hakkavad
samuti jumet võtma :) Nii tugevaid käelihaseid pole never ever omanud :) Asi on sedavõrd käppas, et vaid mõni üksik lendab üle kasti serva. Hoidkem aga selle eest, et vahele ei jää :) Ainuke, mis on vahele jäänud, on minu sõrm ( kasti ja arbuusi puutepunkt ), mis pole siiani veel paistetusest taandunud ! Päevad aga mööduvad kiirelt, tavajuhul 12 kärutäit per day., kuhu hulka kuulub paar arbuusi näkku isu ja janu kustutamiseks !!!! Siiani oli meie tiimis põhimassiks iiri meeskond, kellega sai ikka törtsu paremat nalja ka visatud. Kuid laupäeval toimus pidulik VÖTAME MÖNUGA ÖHTU osadele farmilistele, mis kestis paljudele hommikutundideni ja nädala viimane tööpäev kaasnes "Hr Roberti" küllatulekuga vagude vahel :) Kuna kõige suurem kadu kolmest tiimist kuulus meie omale, siis asendusliikmeid uusi saime pühapäeval hoolega oma käe järgi voolida. Tundsime end kui eksperdid - professionaalid arbuusimaailmas, mis sest et isegi alles suht värske veri :) Ja oh imet, kolm uustulnukat on puha EESTLASED ( Erki, Arne ja Marko ) !!!!! Üllatav seegi kord kuulda hello asemel tereeeeeeee............Erkil ja Markol on naispere kah kaasas, kuid nemad passivad päevad läbi kuuma päikese käes kodus, kuna mingi ime kombel ei lubata NAISI arbuusimaailma ??? Ei tea, kuhu kategooriasse siis praegused õrnemasoo esindajad kuuekesi liigitada :) ???? Ja nii me nüüd rassime vast paar nädalat jutti, kuni hooaeg läbi. Mis edasi, veel ei tea, loodame aga tööga võimalusel edasi tegeleda!Põhilause, mida iga hommik peame endale enne tööle asumist meelde tuletama: " TREAT THE WATERMELON WITH LOVE !!"
Soovime kõigile kena hingedepäeva ja lähemale jõudmist tugevatele miinuskraadidele! :)
Meie südameis seikleb siiani ainult meloodia: " Kuuma päikese eest merre sukeldun ma.....Liuglen lainete see, puhkan soolases veeeeeeeeee eeeee eees.....!" 35 kraadi keskpäevast kuumust pole enam teab mis teadusime :)
Tšau pläu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar