Niisiis Hunt Kriimsilma seitse ametit on alguse saanud, igati tulus busyness, sest hoiame nädala ligi 1800 eeku näo pealt kokku. Selle summa eest nädalas ei saaks Eestis iialgi koristajaametit pidada mu arvamust mööda, seega KEEP SMILE´ing....Hommikuti tööle minnes olen alati täis energiat ja omanikele paistab see siiralt meeldivat. Vähemalt mina usaldan neid ja nemad mind / meid. Sama ei saa öelda hosteli kohta, mis asub paar tänavat edasi. Täname õnne, et veetsime seal vaid öökese! Üks kutt läks vahepeal huvi mõttes ka sinna ja täna hommikul oli ta tipa-tapa tagasi meie seltsis. Põhjus selles, et hommikuks oli ta oma rahakotist( seal oli üsna palju head) ilma.... Koos arutades polnud vaja palju mõelda, kes selle taga oli, aga nu mis sa enam teed, kui pole ka tõestusmaterjali. Igaljuhul teevad sellised äärmiselt ebameeldivad situatsioonid ikka valvsamaks. Praegugi lukustasime oma väärtkraami, kuna tänase öö veedame kuuekesi toas, ühed on prantslased, teisi pole veel kohanud. Aga eks selline see kommuuni elukene ole, veere vaikselt oma rada pidi.
Mida aga pajatada hostelielust ? Pole sellega ise varem suurt kokku puutunud, seega kõik kogetu on esmakordne. Hostel, kus hetkel viibime on 5 + , õhkkond sõbralik, köögis kokatakse piisavalt. Isegi ma tegin eile õhtusöögi kuuele. Idema rahvas, loodan, et olete endale uue kokatädi leidnud.... :) :) :) !!!!!!!!!!! Ühesõnaga tuli isu pannkookide järgi ja katsin laua kahele eestlasele, ühele inglasele, ühele USA plikale, ühele kanadalasele ja ühele iirlasele, hiljem liitus meiega ka brasiiliapoiss Ricardooooo !! Rahvas paistis vaimustuses olevat :) olid soolased peekon - juustu pannkoogid ja nämma nämma magusaisu sai kah rahuldatud ! Homme on plaanis pastaõhtu neljale, meie - kanadalane - pärismaallane ( küll mitte aborigeen :) ! Annan endast parima !
Ahjaa eilne õhtu oli päris tore, mängisime lauatennist ja biljardit sutsu, istusime pehmetel sohvadel, ajasime juttu. Jutu ajamine mu puhul aga on nagu ta on. Raske on chat conversation´sse sekkuda, sest nad pläravad nii kiirelt....seega pole ma talent inglise keeles, aga küll asi paraneb, jutud ajamata ei jää :) . Siinses hostelis, sama ameti peal, mis ma, on kanada poiss Lauden. Algul tundus kuidagi vaikne, aga päris kuu pealt kukkunud ta ikka pole. Mängib kitarri ja nalja hakkab ka vaikselt saama. Kuigi hoiab suts omaette. Homme õhtusöögiks lubas siiski noa - kahvliga valmis olla :) Mis puudutab kitarrimängu, siis njah, see mu igiammune unistus osata ise ! Ja teda kuulates ihukarvad tõusevad püsti, mis sest et ta ei mängi täispikki lugusi, liigutav siiski. Olen ka mõne korra instrumendi käppade vahele haaranud ja eile inglise kutt püüdis mind isegi õpetada, kuid kes oleks osanud arvata, et sõrmed võivad nii jäigad olla. Ei teagi, milles küsimus hakkaks peituma, kui õppimiseplaani päevakorda millaski võtan! Emb - kumb: kellel katkeb ennem kannatus - kas õpilases või õpetajal :) ? We´ll see about that ! kusjuures inglise poiss mõtles välja oma loo, pühendades selle mulle.. So sweet :) Aga see selleks....See on selline seinte vaheline teema,, te ju ootate pigem haaravaid seiklusi jms.
Kuna oleme peagi terve nädala siin linnakeses olnud, siis miskit rabavat pajatada pole. Oleme vedelenud rannas ja kerge jume hakkab tekkima. Põlemisohtu veel pole, aga lumivalgukese effekt on möödanik :) Ausalt öeldes on võimatu meili teel edasi anda emotsiooni ja feelingut, mida saame ookeanirannas veetmisega. See on nii võimas ! Kui Eestis lähed mere äärde ja tunned rõõmu, et näe jänesed täna merel, siis siin on jänkud absoluutselt igal korral, hommikul, õhtul, lõunaajal. Et nad ka ei väsi....Kohin ja mühin ja valge vaht, mis kaldale jõuab, on fantastiline, seda võiks lõputult vaatama jääda ja kui oled veel kuskil kaljudel, vaatad kaugustesse.....lihtsalt tunned, kuidas rahu ja harmoonia läbi terve keha voolab! Pole ime, et inimesed on siis soojad ja üle kõige ! Olen mõned korrad ka vahuses vees ja kaljudel jooksmas käinud, " natukene " on tuntav vahe, pannes kõrvale kodused Harku metsa rajakesed :) Kui te vaid oksaks ette kujutada....Loodusejõud on ikka tõsivõimas, ma olen vist armunud....armunud Austraaliasse :)
Täna, 10. septembril, rentisime 5 dollari eest rattad. Ou My God, suudan vaid öelda. Ratas kaalus "pool" minust ja neid tõuse, mida võtta tuli, oli rohkem kui 1. Meiega liitus brasiilia poiss Ricardo. Kõik sujus kenasti, ilm oli perfect, tuju ka, ainult see sõiduriist....Vähemalt proovisime ära ja ei kahetse, nägime rohkem kui autoaknast. Jõudsime ühele neemele kõrgetel kaljudel, super koht ! Ookeanilained oli vahel üsnagi metskikud! Kahjuks aga ei harrastata Brasiilias vistiti turvalist sõitu. Ricardo sõitis täie lauluga kruusasesse kurvi ja sellega ta sõit lõppes. Käsi lõhki, päris mitu sügavat armi ja verd. Suht nukker oli vaadata, aga noh, mees tundis pigem muret selle üle, et tavaline valge T-shirt leidis oma koha prügikastis :)
Egas muud vist polegi, ilmad hakkavad suve poole looma, mõtlen siis Austraalia suve, Eesti omaga oleme ammuilma kohanenud :) Kui miskit kaasakiskuvat toimub, saate kuulda. Nädalalõpul ehk läheme kuhugi lõbutsema, sest varem pole see suurt võimalik. Justkui surnuaed keset küla on argiõhtud. Kõik poed, peale toidu, pannakse pool 6 kinni. Samas täiesti normaalne, inimene on prioriteet nr 1 ! I like it .....
Edulist päeva jätku, meile õhtu jätku. Arvo läks kööki koristama, saab hakkama küll ;) Paar korda on ta ka bussiroolis istuma pidanud, olevat väga harjumatu, kuna masinal on siiski käigukang, mida TULEB kasutada !
Nägudeni....
Mida aga pajatada hostelielust ? Pole sellega ise varem suurt kokku puutunud, seega kõik kogetu on esmakordne. Hostel, kus hetkel viibime on 5 + , õhkkond sõbralik, köögis kokatakse piisavalt. Isegi ma tegin eile õhtusöögi kuuele. Idema rahvas, loodan, et olete endale uue kokatädi leidnud.... :) :) :) !!!!!!!!!!! Ühesõnaga tuli isu pannkookide järgi ja katsin laua kahele eestlasele, ühele inglasele, ühele USA plikale, ühele kanadalasele ja ühele iirlasele, hiljem liitus meiega ka brasiiliapoiss Ricardooooo !! Rahvas paistis vaimustuses olevat :) olid soolased peekon - juustu pannkoogid ja nämma nämma magusaisu sai kah rahuldatud ! Homme on plaanis pastaõhtu neljale, meie - kanadalane - pärismaallane ( küll mitte aborigeen :) ! Annan endast parima !
Ahjaa eilne õhtu oli päris tore, mängisime lauatennist ja biljardit sutsu, istusime pehmetel sohvadel, ajasime juttu. Jutu ajamine mu puhul aga on nagu ta on. Raske on chat conversation´sse sekkuda, sest nad pläravad nii kiirelt....seega pole ma talent inglise keeles, aga küll asi paraneb, jutud ajamata ei jää :) . Siinses hostelis, sama ameti peal, mis ma, on kanada poiss Lauden. Algul tundus kuidagi vaikne, aga päris kuu pealt kukkunud ta ikka pole. Mängib kitarri ja nalja hakkab ka vaikselt saama. Kuigi hoiab suts omaette. Homme õhtusöögiks lubas siiski noa - kahvliga valmis olla :) Mis puudutab kitarrimängu, siis njah, see mu igiammune unistus osata ise ! Ja teda kuulates ihukarvad tõusevad püsti, mis sest et ta ei mängi täispikki lugusi, liigutav siiski. Olen ka mõne korra instrumendi käppade vahele haaranud ja eile inglise kutt püüdis mind isegi õpetada, kuid kes oleks osanud arvata, et sõrmed võivad nii jäigad olla. Ei teagi, milles küsimus hakkaks peituma, kui õppimiseplaani päevakorda millaski võtan! Emb - kumb: kellel katkeb ennem kannatus - kas õpilases või õpetajal :) ? We´ll see about that ! kusjuures inglise poiss mõtles välja oma loo, pühendades selle mulle.. So sweet :) Aga see selleks....See on selline seinte vaheline teema,, te ju ootate pigem haaravaid seiklusi jms.
Kuna oleme peagi terve nädala siin linnakeses olnud, siis miskit rabavat pajatada pole. Oleme vedelenud rannas ja kerge jume hakkab tekkima. Põlemisohtu veel pole, aga lumivalgukese effekt on möödanik :) Ausalt öeldes on võimatu meili teel edasi anda emotsiooni ja feelingut, mida saame ookeanirannas veetmisega. See on nii võimas ! Kui Eestis lähed mere äärde ja tunned rõõmu, et näe jänesed täna merel, siis siin on jänkud absoluutselt igal korral, hommikul, õhtul, lõunaajal. Et nad ka ei väsi....Kohin ja mühin ja valge vaht, mis kaldale jõuab, on fantastiline, seda võiks lõputult vaatama jääda ja kui oled veel kuskil kaljudel, vaatad kaugustesse.....lihtsalt tunned, kuidas rahu ja harmoonia läbi terve keha voolab! Pole ime, et inimesed on siis soojad ja üle kõige ! Olen mõned korrad ka vahuses vees ja kaljudel jooksmas käinud, " natukene " on tuntav vahe, pannes kõrvale kodused Harku metsa rajakesed :) Kui te vaid oksaks ette kujutada....Loodusejõud on ikka tõsivõimas, ma olen vist armunud....armunud Austraaliasse :)
Täna, 10. septembril, rentisime 5 dollari eest rattad. Ou My God, suudan vaid öelda. Ratas kaalus "pool" minust ja neid tõuse, mida võtta tuli, oli rohkem kui 1. Meiega liitus brasiilia poiss Ricardo. Kõik sujus kenasti, ilm oli perfect, tuju ka, ainult see sõiduriist....Vähemalt proovisime ära ja ei kahetse, nägime rohkem kui autoaknast. Jõudsime ühele neemele kõrgetel kaljudel, super koht ! Ookeanilained oli vahel üsnagi metskikud! Kahjuks aga ei harrastata Brasiilias vistiti turvalist sõitu. Ricardo sõitis täie lauluga kruusasesse kurvi ja sellega ta sõit lõppes. Käsi lõhki, päris mitu sügavat armi ja verd. Suht nukker oli vaadata, aga noh, mees tundis pigem muret selle üle, et tavaline valge T-shirt leidis oma koha prügikastis :)Egas muud vist polegi, ilmad hakkavad suve poole looma, mõtlen siis Austraalia suve, Eesti omaga oleme ammuilma kohanenud :) Kui miskit kaasakiskuvat toimub, saate kuulda. Nädalalõpul ehk läheme kuhugi lõbutsema, sest varem pole see suurt võimalik. Justkui surnuaed keset küla on argiõhtud. Kõik poed, peale toidu, pannakse pool 6 kinni. Samas täiesti normaalne, inimene on prioriteet nr 1 ! I like it .....
Edulist päeva jätku, meile õhtu jätku. Arvo läks kööki koristama, saab hakkama küll ;) Paar korda on ta ka bussiroolis istuma pidanud, olevat väga harjumatu, kuna masinal on siiski käigukang, mida TULEB kasutada !
Nägudeni....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar