Kiire veinide tegeise hooaeg

Et tööd alustada, tuli läbida nädalane koolitus. Üleüldine ohutus ja "sisenemine piiratud ruumi".
Stiilinäide:

Tasmania

Tasmania'sse saab laevaga Melbourne'ist. Sõit võttis aega ca 10 tundi. Devonport'is on varahommik, kui laev kohale jõuab. Esimese sihtkohana sõidan backpackers'i hostelisse, et uurida, kuidas neil lood majutuse ja ka tööga on. Öeldakse, et kõik on täis, kuid siis küsib hotelli administraator ja ilmselt ka omanik, et kas tulin autoga. Autoga inimestele leiab ta ehk töö ja elukoha. Ja nii oligi. Reedel saabusin, esmaspäevast oli töö olemas porgandite pakkimises. Üsna koormav töö, kuid mitte kõige hullem, mida olen teinud. Tegin seda tööd ainult kaks nädalat, et Tasmaania reisi eelarve väga miinusesse ei jääks.
Tasmaania kohta on trükitud ca 60. paremast matkarajast infovoldik. Enne tööle asumist on parasjagu aega nädalavahetusel paar lähemal asuvat rada üle vaadata. Nägin ära vombati, terve pesakkonna isegi. Varem olen ainult maantee ääres korjuseid näinud ja ka mõnda nende urgu, kuid elus looma ei ole õnnestunud pildile püüda.
Vombat:


















Mõned kängurud:


















Veel 1 vombat:


















Hüppav känguru:


















Veel üks väike kukkurloom:


















Devonport'i lähedal elavad pingviinid. Päevasel ajal neid eriti ei märka, kuna pisikesed pingviinid on pesas varjul ning nende vanemad ookeanist kalu püüdmas. Tagasi tulevad nad pärast päikeseloojangut. Pimedas ühtegi head pilti ei saanud, kud naaberlinnas on pingviinide auks ka skulptuur püstitatud ja ka jõuluehtesse pandud.


















Pilt porgandite pakimisest:


















Päras kahte nädalat tööd alustasin saare avastamist vastupäeva.
The Nut - Stanley






























































































































Western wilderness. Endiselt mure auto pärast, mis külmalt käivitades eriti sõita ei taha. Paari nipiga õnnestub ikka seda liikumises hoida.


















Teekond Stanley - Corinna
Maalilised vaated, kuid asustust peaaegu, et ei ole. Ei ole mobiililevi, kütust, ega kõvakattega teid.


















Corinna'st edasi saab ainult väikese praamiga. Kuid edasi ma ei läinud.




































Keerasin otsa Cradle Mnt. National Park'i poole. See on üks Tasmaania kuulsamaid ja ilmselt ka ilusamate vaadetega rahvusparke. Võimalik on teha päevaseid matku või ka 6 päevane matk mööda "overland track'i".



















Teekond Cradle Mnt. tippu








































































Tehtud, Cradle Mnt. - Tasmaania katus. Võttis aega terve päeva


















Montezuma Falls









































Mägised teed, mis autole üldse ei meeldinud.




































Hobart, Tasmaania pealinn


















Vana-aasta õhtu Hobart'is




































Hasting's thermal springs


















The Blowhole




































7 Mile Beach






















































Wineglass Bay


























































































Veel väärib mainimist The Bay Of Fires. Väga kena rand, ja jõgi, mis ookeani suubub.


















Tagasiteel devonport'i, koskesid on Tasmaanias päris mitu.


















Karavan park Devonport'is, laev saabub sadamasse. Aeg tagasi mandrile sõita.


















Õhtuks jälle Melbourne'is. Paar päeva suurlinnas, enne kui mitmeks kuuks tööle väikelinna Yenda. Elukohaks saab olema Griffith, kõigest 15 km eemal. Siin elab ca 20 000 inimest. Kõik vajalik on olemas...

Griffith - Bairnsdale - Melbourne

Nüüd on aega kirjutada ja mõned pildid lisada.
Teel tööintervjuule Yenda'sse, veinitootja juurde. Algab veinide tootmise hooaeg. Saatsin taotluse juba väga ammu, ning nüüd kutsuti vestlusele.

Pilt: kookaburra - lind, kes häälitseb, nagu ahv


















Pilt: päikeseloojang paisutatud veegogu ääres.


















Griffith'is töövestlusel ja katsetel käidud. Sain töö, kuid see algab alles 6 nädalat hiljem. Nad valivad päris hoolikalt oma töötajaid, kuid veini tootmise hooajaks on vaja palju inimesi.

Paras aeg ringi liikuda ja reisida. Esimene sihtkoht Bairnsdale, külla Numps'ile ja Mairele. Käin korra ka orienteerumas Wagga Wagga's enne, kui Bairnsdale'i jõuan. Päris probleemideta ei saa: autot on hakanud kummitama viga, mida esialgu veel diagnoosida pole osanud. Mõned nädalat mõtlemist, googledamist, juhtarvuti koodide lugemine ja erinevate andurite kontrollimine tulemust ei andnud. Nimelt külmalt käivitades näitab mootori töös mingit viga, kuid soojenedes viga kaob. Eks sõidan siis nii kaua, kui mõtlen välja, milles asi.
Bairnsdale'is on rõõm näha tuttavaid nägusid, ning käia saunas, tuttavate tuttavate juures. Lisaks broneerisin ära laevapileti Tasmaaniasse, sest kui nüüd ei lähe, siis jääbki käimata.

Nädal Bairndale'is, paar päeva Melbourne'is, ning Tasmaaniasse. On ju suvi ja parim aeg selle saare jaoks, mis Eesti mõõtmetest ainult natuke suurem.

Pildid Melbourne'ist: siiski mitte kelgutootja...




































trammipeatus


















tasuta tramm kesklinnas


















Eesti 1978 - ilmselt on paljud vabatahtlikud saanud kujundada telliskivid, millest on laotud jalgrada ümber monumendi


















park kesklinnas














































































































































































elektriauto: i MiEV


















Rand Melbourne'i lähedal



















õhtu Melbourne'i lähistel


















Halvaa, must, leib, kohukesed. Tean nüüd, kust neid saab. Eestist muidugi, aga ka Melbourne'i äärelinnas on avatud kauplus, "Russian Food". Hind on muidugi päris hirmus, eriti kohukeste eest. Aadress on sellel poel 465 Centre Road, Bentleigh VIC 3204

Väike närvikõdi enne praamile sõitmist. Lisaks kollasele mootoritulele on autol veel üks vigur. Viimane kord, kui vahetasin bensiinipumpa, ei suutnud ma seda õigesti tagasi panna, või on kuidagi vales asendis. Pump ei suuda kogu bensiini kätte saada paagist ning bensuseier ei näita kah tõest infot. Seega sõidan GPS'i järgi ja igaks juhuks on tagavaraks 5 L bensiini kogu aeg autos. Enne praamile jõudmist plaanisin veel korralise tankimise teha, kuid bensiin sai paar kilomeetrit enne otsa. Õnneks tagavara olemas ja laevale ei hilinenud. Kuna bensiin on Tasmaanias ca 20 senti kallim liitri kohta, siis oleks hea lisa kaasa võtta, kuid seda teha ei tohi. Kõik kütuekanistrid peavad laeval tühjad või veega täidetud olema. Teine nõue on, et ühtegi juur- või puuvilja, ega kalatoodet ei tohi kaasa võtta. Kontrollitakse korralikult.

Pildid laevale minnes ja laevalt





















































Järgmine postitus tuleb Tasmaania reisist.