Kolisin Gold Coast'ile

Kui Parkes'is töö otsa sai, tuli võimalus jätkata sama firmaga Brisbane'i lähistel landscapingu tööga. Esimesed paar päeva elasin Brisbane'i backpackeri hotellis, sealsamas, kus sai ka peatutud, kui Anneli Austraalias külas käis.
Leidsin, et Gold Coast'ilt tööle käia on enam-vähem sama pikk maa, kui Brisbane'ist ja elukohana on Gold Coast ilmselt seni nähtud kohtadest parim Austraalias. Kolisin ümber siia. Eesti pere rendib oma majast mulle tuba. Tagahoovis on bassein, saun ja 2 km on randa.
Hetkel on töö enam vähem siin ära tehtud. Küsisin juba Ross'ilt, farmerilt, kelle heaks juba varem olen kah tööd teinud, tööd ning paari nädala pärast ilmselt saab kah virsikute ja nektariinide korjamisega alata Gatton'i lähedal.
Mis veel? Aaa surfama pole veel nii palju jõudnud, kui oleks pidanud, aga seda saab parandada, kui nüüd tööd vähem ja uus töö pole hakanud.

Teen siis paar pilti kah toa aknast, et neid natuke kadedaks kah teha, kellele päike soe õhk ja bassein ja saun meeldivad. Ülejäänutele lihtsalt vähe vaheldust kuivale tekstile.

Vihmapühad

Kuna paaril päeval sadas mõni piiska vihma, siis nüüd on maapind nii pehme, et masinatega objektile ja objektil liikumine on üsna võimatu. Pärast paari päeva edutuid katseid midagi ikkagi ära teha, otsustasid meie kõrged ülemused, et tehakse paaripäevane paus. Homme läheme vaatama, kas maapind jälle kannab...
Katsun kaastöötajate käest mõned mahlasemad kaadrid kah saada...

Kaks nädalat Dubbo's. Aeg edasi liikuda.

Viimasel nädalal saime töölt 2 vaba päeva. Kuna mu auto oli jälle saba andnud, siis olid vabad päevad sisustatud. Need kuramuse Holden'id ei ole ju ehitatud vastupidavaks.
Nimelt on nüüd remontimisega ring peale tehtud ja tuleb samasid detaile uuesti vahetama hakata. Vähemalt läks hästi, et see risu ei plahvatanud. Nimelt andis saba jälle bensiinipump ning sel korral sulas ära ka elektripistik pumba ja kaabelduse vahel. Mu Holden'i bensiinipaagis oli olnud väiksemat sorti tulekahju. Õnneks oli sel hetkel bensiinipaagis piisavalt kütust ja see toimus vedela bensiini sees. Siit moraal: ärge paaki päris tühjaks sõitke.
Kuna eelmisel korral sama töö eest päris suur arve esitati, siis sel korral sai see töö ise ette võetud. Internetist leidsin info, kus see pump üldse asub. Vaatasin, et tööriistu kah eriti vaja pole. Üks 7 mm lehtvõti ajab asja ära. Egas midagi, poodi ja võtmega tagasi. Pump maha ja uuesti poodi uue pumba järgi. Siis veel uue pistiku jahile, mille lõpuks ühest romulast sain. Siis autoelektriku juurde, kel jootekolb olemas, pistik külge joodetud, termokahanev isolatsioon peale ja siis tagasi auto juurde. Ühendasin jupid kokku ja pistsin paaki tagasi. Ja tehtud... Varsti võin Holdeni mehhaanikuna tööle asuda, kuna ei ole probleemi, mida ma pole veel pidanud lahendama selle isendi juures. Aga nüüd see risu jälle liigub.
Ja liikus lausa Parkes'i välja. Meil nüüd uus objekt siin lähedal ja homsest siin tööle.
Ilmad hakkavad kah soojaks minema juba. Päeval lubab homseks 18 kraadi. Öösel aga kõigest 4 kraadi. Siin on öö ja päevase temperatuuri vahed üsna suured. Mõni nädal tagasi võis auto esiklaas jääs olla hommikul, kuid niipea, kui päike paistma hakkas tõusis temperatuur kuni 15 kraadini.
Viimaste päevade jooksul on ka vihma sadanud. Muidu on tegu üsna kõrbekuiva piirkonnaga, kuid siin liikus paar äikesepilve üle. Alguses paistis, et on kuiv äike, aga hiljem ikka tuli natuke vihma kah. Niipea, kui päike väljas, hakkab jälle tolmama. Siia oleks ikka rohkem seda vihma vaja.
Kohalikele tuleb ilmselt talv igal aastal üllatusena. Nimelt elame nüüd jälle hotellis. Esmapilgul paistis, et soojuspump kütab toa ilusti soojaks aga lähemal uurimisel selgus, et tegu on konditsioneeriga ja soojendada see ei oska. Egas midagi, poodi soojapuhuri järgi.
Võiks öelda, et elan kesklinnas, aga ma ei ütle, kuna elanikke on alla 15 000. Üle tee asub Coles ja kõrvalmajas on Woolworths. Pubi on allkorrusel ja ööklubi kah kõrvalmajas. Jah, neil on siin ööklubi. Järgmisena peaks ikka valima mõne rannikul asuva linna...

Hetke elust.

4 päeva pärast Gold Coast'il maandmist alustasin tööd Oberon'i lähistel. Sama kompanii, kelle heaks juba Queensland'is (Lakeland, Tully) tööd tehtud. Ka sel korral istutame puid. Männid, NSW State Forestry heaks. Tegu on väga raske maastikuga.
Pilt esimesest tööst.


















Istutamine toimub mägedes, raiesmikel, kus on palju palke ja väga raju ilm. Mägedes on kõik ilmastiku nähtused võimsamad. Siin olid nii suured tuuled, et piirkond kuulutati jälle katastrooi piirkonnaks. Päeval, kui TV-s soovitati varjuda, läksime meie tööle :). Mitmed puud kukkusid raudteele, rongile, elektriliinidel. Osad teed olid suletud. Õnneks see kestis ainult paar päeva ja tõsisemaid tagajärgi ei paista olema.
Elu Oberon'is: Töökoha poolt on elamine väikeses majas linna serval. Jagan maja kahe austraallasega. Mul on oma tuba, neil oma. Seinad on soojustamata ja hetkel, kui soojapuhuri välja lülitad, hakkab kohe külm. Öised temperatuurid on vahemikus -5...+5 ja päevased +9...+14. Kuna asukoht on kõrgemal, kui 1200 meetrit, siis sajab mõnikord ka lund.
Kuna siin paistis liiga raskelt see raha teenimine minema, siis pärast 3 nädalat leidsin vähe paremate tinimustega töökoha ja pakkisin oma asjad jälle auto peale ning sõitsin 300 km põhja poole, väikelinna Narromine. Linn on sarnase suurusega, nagu Oberon, aga asub ainult 1 km madalamal. See tähendab, et siin on öösiti -1...+9 ja päeviti +10...+16 ja ilm on nagu Eestis umbes aprilli keskelt kuni mai keskpaigani. Sademeid ei ole kah palju. Siin majutust töökoha poolt ei ole ja elan pubi peal hotellis. Nädal aega on möödunud uues kohas. 5 päeva tegin istutamise tööd, siis pakuti paremat ametikohta.
Edasised pildid on teisest töökohast.


















Hakkaksin istikuid põllu peale transportima. Samuti tükitöö ja mida rohkem teised istutavad, seda parem ka mulle. Seega pean hoolitsema selle eest, et nemad saaksid võimalikult kiiresti ja palju tööd teha. Tööpäev näeb välja selline, et võtan maasturi treileriga, laon istikud treilerile, sõidan kuni paar kilomeetrit põllu peale, laon istikud põllule paraja vahemaaga, et istutajatel oleks mugav ja kiire käia seal ennast varustamas. Kui treiler tühi, kiman uute istikute järele. Hilejm korjan kokku tühjad restid, mille sees istikud olid. Päevas umbes 6-7 ringi.
Vaade minu kontori aknast:








































































Juttude järgi peaks tööd jaguma veel üle kahe kuu ja eks näis, kas pannakse tagasi istutama mingi aja pärast, või mitte. Aga ega siin istutamine kah väga raske pole. Ühesõnaga hetkel kohaga väga rahul.
Meie põllud asuvad aga erinevates paikades. Paari nädalaga Narromines töö tehtud, edasi Dubbo. Nüüd enam-vähem ka siin tehtud. Edasi liigume Parkes'i. Seal tuleb umbes 6 nädalat veel tööd. Ega hetkel muud peale töö polegi huvitavat toimunud. Korra sai Sydney's käidud ja kohe pidin autot remontima. Veepumba vahetus. Aga nüüd jälle korras. Illustreerin mõne pildiga kah...

Tagasi Austraalias

Maandusin Gold Coast'il ja liikusin paariks päevaks tagasi paika, kus viimati otsad kokku sai tõmmatud. Ehk siis asun väikelinnas nimega Gatton. Kuna hankisin omale töö samas firmas, kus enne olen juba tööd teinud, ning neil parasjagu puude istutamine käsil Blue Mountains NP'i, siis sinna homme liikuma hakkangi. Sihtkoht Oberon. Paari päeva pärast peaksin kohal olema.
Ilmast kah. Kuna siin on talv, siis rannailma päris ei ole. Samas ookeani veetemperatuur jalga krampi ei tõmmanud. Ujuma siiski ei läinud, kuna Malaysia 30 kraadiga ei olnud võrreldav. Päeval kannatab siiski plätude ja T-särgi väel liikuda. Öösel on jahe. Kuna liigun 900 km veel lõuna poole, siis seal on veel külmem. Aga lähen tööd tegema, mitte suvitama. Öösel lubab seal isegi miinuskraadi mõni kord.

Rongisõit Kuala-Lumpuris

Üle keskmise jõukad kohalikud jala eriti ei käi ja ühistransporti ei kasuta. Sellegipoolest on tipptunnil liiklus ühistranspordis veel hullem, kui tänaval. Õnneks sai siis rongi oodatud üks peatus enne Central'it, muidu polekski peale mahtunud. Central peatuses jäi umbes kolmandik oodanud inimestest maha, sest kui ei mahu, siis lihtsalt ei mahu.
Sellist ideaalset olukorda taskuvarastele, kus sa oled juba niigi inimeste vastu kiilutud ja ei pane eriti tähelegi, kui keegi kindla eesmärgiga su taskuid tagurpidi tuuseldab. Olin valmistunud, nähes, kui palju on inimesi perroonil. Väärtuslikumad asjad panin kõik seljakoti sügavustesse ning seljakotti hoidsin käes ja võimalikult madalal, et keegi sinna ei ulatuks. Ja ennäe, olidki meie vagunis vargapoisid. Ühel valgel keskealisel mehelt, kes uksele kõige lähemal, võeti taskust telefon ja uste avanedes varganägu oma parimat kiirendust meile ka demonstreeris. Ohver reageeris küll tõesti kiiresti, kuid oma ala tipptegijat ta kahjuks ei tabanud. Mul poleks üldse vargast kahju olnud, kui see ohver oleks varga nägu omale meelepärasemaks töödelnud.

Malaysia's

Laekusin Kuala-Lumpur'isse. Vahejuhtumeid polnud ja tee juba selge. Katus pea kohal ja k6ht kah t2is.