reede, 27. mai 2011

Rongisõit Kuala-Lumpuris

Üle keskmise jõukad kohalikud jala eriti ei käi ja ühistransporti ei kasuta. Sellegipoolest on tipptunnil liiklus ühistranspordis veel hullem, kui tänaval. Õnneks sai siis rongi oodatud üks peatus enne Central'it, muidu polekski peale mahtunud. Central peatuses jäi umbes kolmandik oodanud inimestest maha, sest kui ei mahu, siis lihtsalt ei mahu.
Sellist ideaalset olukorda taskuvarastele, kus sa oled juba niigi inimeste vastu kiilutud ja ei pane eriti tähelegi, kui keegi kindla eesmärgiga su taskuid tagurpidi tuuseldab. Olin valmistunud, nähes, kui palju on inimesi perroonil. Väärtuslikumad asjad panin kõik seljakoti sügavustesse ning seljakotti hoidsin käes ja võimalikult madalal, et keegi sinna ei ulatuks. Ja ennäe, olidki meie vagunis vargapoisid. Ühel valgel keskealisel mehelt, kes uksele kõige lähemal, võeti taskust telefon ja uste avanedes varganägu oma parimat kiirendust meile ka demonstreeris. Ohver reageeris küll tõesti kiiresti, kuid oma ala tipptegijat ta kahjuks ei tabanud. Mul poleks üldse vargast kahju olnud, kui see ohver oleks varga nägu omale meelepärasemaks töödelnud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar