Teine riik, teised kombed

Pärast 2-te päeva Singapuris võtsin oma seljakoti selga, ostsin automaadist metroopileti Malaysia piirilinna lähimasse peatusesse ja alustasin teekonda eesmärgiga jõuda Johor Bahru'sse.
Metroo on küll väga tipptasemel Singapuris. Kaardid on iga nurga peal. Peatuste nimed on ilusti loetavad ja lisaks veel kõik nummerdatud kah. Seega kõik on väga lihtne. Järgmine logistiline ülesanne on organiseerida omale transport üle piiri, sest jalgsi üle piiri ei lubata. Interneti abiga, mis mul viimases hosteli's sadaval oli, tegin natuke uurimustööd ja leidsin omale sobiva variandi: bussi, mis 1,3 kohaliku raha eest (10 eek'i) üle piiri viib. Plaan teostus ilusti. Topelt piirivalve piiril. Piiripunktidest jala läbi koos oma seljakotiga ning uuesti bussi peale. Bussijaamas olevad taksojuhid ja kõiksugu müügimehed asusid šaakalitena turistide kallale. Selline agressiivne müügitehnika mulle ei sobi. Mulle meeldib rahulikult ise vaadata ja otsustada. Ja hind taksosõidu eest oli kah krõbe, seega kaup jäi katki. Kõndisin selle 1,5 km lähimasse odavasse hotelli jala, et siit linnast hommikul kohe minema põrutada. See hotell oli ikka paras urgas ja võrreldes Singapuriga oli linn kah kordi viletsam. Nagu läheks üle Narva piiri, selline mulje oli.
Hommikul tagasi bussijaama, lähima agressiivse kaupmehe käest pilet linna nimega Mersing, mis asub Johor Bahrust 135 km kaugusel. Pileti hind oli 14 kohalikku raha (ehk siis ca 55 eeku). Buss oli seest üsna luksuslik, suured istmevahed ja nagu lennuki äriklass peaaegu. Väljast paistis kah päris kobe buss olema, kuid sõidu ajal kolises esisild päris hirmuäratavalt ja amordid olid kah päris läbi. Paistab et need Malaysia teed pole kõige armulikumad veermikule. Kohal
Jalgsi hotelli otsima. Esimene neist oli kõrge hinnaga mu jaoks 160 raha taheti (ca 640 eeku), seega läksin proovima järgmist. Südalinnas, nii palju kui saab seda nimetada linnaks. Hind 35 raha (140 eeku) öö eest ventilaatoriga toas ja ilma konditsioneerita paistis vähe parem. Jäin kaheks ööks. Linn eriti äge ei ole. Proovin iga söögikord uut söögikohta ja saan erinevaid maitseelamusi. Vürtsi lisatakse julgelt ja toit on päris hea isegi, kuigi tegelikult on isu rohkem euroopa toidu järgi juba ammu. Toiduportsu saab Eesti rahasse ümber arvutatuna kätte ca 25 eek'i eest, kuid vahest ka alla 20 eek'i eest koos joogiga.
Kuna siin linnas on vähe igav juba siis, homme bussi peale ja sõidan Kuantan'i. See peaks suurem linn olema ja neil pidi ka liivarand olema. Seega ehk saab ka ujuma minna.
Internet on siin natuke raskemini leitav, kui Singapuris, kuid siiski leidub söögikohti kus on see saadaval ja klientidele tasuta.
Sai vist kiiruga päris segane lugu valmis trükitud...
Peatse kohtumiseni...